Sunday, February 28, 2016

Algab neljas nädal Cliftoni motor campis - elu telgis. Pole wifit, pole telekat, pole kappe. On ookean, palmid, mõned jänesed ja värske õhk. Viimased neli nädalat olen ka jälle töötanud. Kokku kolm erinevat töökohta ja homme alustan neljandas - kauaoodatud õunakorjamine. Töötan kuus päeva nädalas ja 9,5 tundi päevas. Viimasel nädalal pidin sõitma tund aega tööle ja tunni tagasi. Kõikide toimetustega kokku kulus töö asjade ajamiseks päevas ligi 12 tundi. 8 tundi tahaks magada, sinna juurde söök, pesu, trenn ja muuks väga aega ega energiat polegi. Sellega püüan välja vabandada vähese aktiivsuse siin. :) 

Aga täna sajab vihma, nii et on hea võimalus kirjutada. 

Need on paremad päevad. Vaade laagrile

Ookean 15 m kaugusel

Kuigi töökohti oli mitu, siis suurema osa ajast veetsin viinamarjaistandustes. Boss oli mõnus Samoalt pärit vanamees - lõbus ja heatujuline. Pausid kestsid viis minutit kauem ja tööpäev lõppes viis minutit varem. Samas tuli oma ülesanded korralikult ära teha. Mõni istandus oli ilusam kui teine. Mõni romantiline nagu võikski eeldada, teine jälle keset kõrbe. Marjad kahjuks veel söömiskõlbulikud polnud. Nii et kui keegi kunagi NZ veini joob, siis arvestage, et ehk on minu käsi selle valmimisele kaasa aidanud.
Vahel püsti
Vahel pikali

Eelmine nädal kolis naaberplatsile oma telgiga Mihkel. Üldiselt siin Cliftonis palju seljakotirändureid pole, enamasti kõik pered. Ongi hea, ei viitsigi nendega üht ja sama juttu kogu aeg rääkida. Hea rahulik.

Mihkel püüdis ookeanist haipoegi ja korra sai ühe stingray ka kätte. Maitsesid huvitavalt, aga ära me need sõime. Nii et ei saa väita, et ma kala ei söö. Pärast neid saake enam nii uljalt ujumas ei julge käia, aga matuke ikka.

Ühel nädalavahetusel oli Napieris 30ndate stiilis Art Deco festival.



Kuidas vanasti elegantselt sõpradele külla sõideti


Muud nagu väga polegi. Hetkel tuleb pikem tööperiood. Vaja veidi koguda, et saaks oma ideid siin ja seal ellu viia. Tegin omale nimekirja ka, mida võiks veel teha. Aga sellest siis, kui asjad toimunud on. Lisaks vaja veel tagasisõidupilet ka osta. Või hoopis edasisõidu?  

Luban järgmise posti kiiremini teha. Olge mõnusad! :)

Sunday, February 7, 2016

Olen oma postitustega jänni jäänud.

Eelmine nädal sai kuu aega ajast, mil viimati töötasin. Otsustasin Hastingsisse edasi jääda, kuna veebruari lõpks - märtsi alguseks kutsusid eelmised bossid mind tagasi õuna korjama. Kuna olen seda varem teinud, siis loodan olla seal edukas. Viimased nädalad on siin piirkonnas olnud nö selline vaikne periood, kus hooajalist viljaaia- ja farmitööd on vähe. Samas tööotsijaid äärmiselt palju. Kuidagi õnnestus aga mul töö leida - viinamarjaistanduses. Enne NZsse tulekut käis mõte peast läbi, et oleks päris äge kusagil sellises kohas töötada, näha kuidas veine valmistatakse jne. Oma nn unistuses kujutasin ette, kuidas käin viinamarjaridade vahel ringi, piip suus, nuusutan ja maitsen marju ning edasi lähen veinikeldrisse tegutsema. Reaalsus oli aga teistsugune. Olin üks 15st lihttöölisest, kes käärid näppude vahel viinamarjakobaraid ära lõigates põmst liinitööd tegi. Aga okei, vähemalt on mingi kogemus käes. Paar päeva hiljem sai selgeks, et ülemused on veits sellised rahaahned kehvade suhtlemisoskustega tõprad, nii et keskkond kõige meeldivam pole. Aga tuleb ära kannatada need mõned nädalad, kuniks korjamine algab.

Laupäeval käisime Eesti poistega Taupo linnas Wanderlusti nimelise joogafestivali raames kuulamas muusikut nimega Xavier Rudd. Õhkkond seal oli äärmiselt lõõgastav ning inimesed õnnelikud ja vabad. Kunagi tahaks ise ühel sellisel festivalil osaleda ka. Muusika oli mõnus. Tagasi sõites nägin UFOt. Kellel inspiratsiooni või vaheldust vaja, siis kuulake Xavieri viimast plaati. 

Kohalik soojendusbänd - lõpetasid oma esituse hakaga

Xavier

Nanna album