Käisin rägbit vaatamas. NZ populaarseim spordiala. Esimese kümme minutiga kaks vigastust - ühel õlg liigesest välja ja teisel jalalaba nihestus (kiirabil läks u pool tundi kohale jõudmiseks). Äge sport!
Mul on uus töö ka. Kolmas nädal läheb. Tõstan ühes laos õunakaste päev otsa. Kui vile käib, lähen pausile. Kui käib uuesti, tõstan kaste edasi. Aga tegelt mulle meeldib, hea füüsiline. Samas on raske ka. Ühel hommikul tuli raadiost Greenday ja sõnad tundusid mulle hästi kohale jõudvat: "working class hero is something to be...".
Vot. Selline elu. Muu suht sama kõik. Elan endiselt telgis. Kaasa võetud villaste sokkide üle on järjest rohkem hea meel. Talv on tulemas. Ja kui võiks arvata, et ookeani ääres on mõnus elada, siis sellel n paar miinust ka. Vesi. Lainetab ja loksub. Lainetab ja loksub... Öösel tekitab tahtmine vetsu minna '_' Korduvalt. Samas, ehk on asi vanuses juba :D

