Oppadi, küll on pikk aeg läinud mööda viimasest postitusest. Vahepeal oli tööst vaba aeg ja käisin saart avastamas. Aga sellest veidi hiljem. Veel enne seda käisime üks päev Eesti poistega Ruahine rahvuspargis mägedes turnimas. Kõrgeim tipp, mille vallutasime, oli 1100 m. Matkrada polnud ka otseselt rada, vaid lihtsalt noolekesed puude peal. Pidi oma tee leidma läbi metsa, üle heinamaade ja pikalt kärestikulises jões. Jalad-käed olid lõhki ja marrastusi täis. Kukkusin mitu korda. Paar päev hiljem, kui hostelis tööd tegin, hakkas nii valus, et kahtlustasin luumurdu. Käisin arsti juures ka kontroliks, aga õnneks midagi polnud. Aa jah, hosteli perenaine pakkus lambist mulle üheks päevaks siin tööd. Pügasin hekke ja rohisin. Hea värk.

Raja lõpus pidi olema üks onnike ja väiksed tiigid. Paraku oli vesi minema uhtunud raja peaaegu, et viimase osa. Ainult Janno suutis selle ületada. Ülemisel pildil püüan ronida seda mäge, aga pinnas oli kõva ja lõpuks libisesin alla tagasi.