Eile oli poolik tööpäev. Kuna ilm oli hea, siis läksime pundiga pärast seda randa ja kala püüdma. Tšiillased, sakslased ja meie. Mihkel sai ühe piraka kätte ka. Kala siis.
Eluarengutest. Alguses meid tööle smugeldanud Hiina John ütles, et "jees vaitpoi, juu vörk till Christmas, ounli 3 prosent done, lot of mani vaitpoi". Pärast nädalat esimeses farmis sai aga töö seal ootamatult otsa. Jõudsime juba poistega pudeli tekiilat osta, et mõtteid oleks parem koguda, kui juba helistas John ja ütles, et saame järgmises farmis jätkata. See oli hea uudis, kuna jõulude ajal peaks tööst pikem paus olema ja siis on raha, mida kulutada. Tekiila jõime ikkagi ära ja järgmisel hommikul kell 6 olime taas aktsioonis õunte hõrendamise alal.
Laupäeva õhtuti on meil siin hostelis selline peoõhtu, kus kõik pärast rasket töönädalat lõõgastuvad. Äge on vestelda inimestega teistest kultuuridest. Kuuleb uusi ja huvitavaid asju ja, põnev rsk. Meil on siin tšehhid, tšiilid, üks argentiinlane, mõned kiivid (ehk siis kohalikud) ja sakslased. Kui see noorem (18-20 aastased) saksapunt tähistab sellises ülevas meeleolus, näpud püsti ja õhtul ikka linna peale minnes, siis teistele, veidi vanematele :D, piisab vestlusringis muljetamisest. Arvan, et baaridele on hea alternatiiv viskiklaasi kõrval elufilosoofiat arutada kohalike uusmeremaalastega.
Meie hostel.




No comments:
Post a Comment