Teisipäeval istutasime oma viimased kiivitaimed, panime asjad kokku ja lõpetasime töö farmer Barti juures. Kokku potitasime selle kolme nädala jooksul üle 10 000 taime. Ta oli meiega rahul ning lubas soovitajaks hakata, kui kusagil peaks vaja minema. Lõunaks pakkus meile enda tehtud leiba, mis ahjusoojana oli väga maitsev. Kokkuvõttes jään esimese töökogemuse väga rahule. Veidi üksluine oli, aga samas tingimused ja suhtumine väga chill. Lisaks said tööga näpud ja haardevõime ka tugevamaks, nii et veel positiivset.
Pärast tööd koju jõudnud, leidsime hosteli seina pealt teatise, et otsitakse 3 meest katusetöödeks. Kas tõesti seekord nii lihtsalt käibki? Saime tóöpakkujaga jutule ning veidi hiljem ta juba tutvustas meile tingimusi, vahendeid jms. Miinimumpalga juures lubati ookeaniäärses majas meile igale oma magamistuba koos suure voodiga, tasuta sööki ja auto kasutamisvõimalust (autoks 2015 a Ford Ranger). Mees ise oli selline omapärane. Leppisime kokku temaga, et järgmine päev kell 10 lahkume hostelist.
Hommikul kell 5 kuulsime koputamist meie toa uksel. Kohal see sama mees. Ta oli eelmisel päeval pannud toidu meie kappi, aga unustats, kus see täpselt on. Kui Mihkel talle näitama läks, küsis meie uus tööandja, et kas me iga päev magame nii kaua.
6.30 hommikul. Sama mees ukse taga ja energiliselt: "davai üles nüüd, lähme trenni ja mingit asja vaatama". Unesegastena virgusime vaikselt. Kuna eelnevalt oli juttu kell 10 stardist, siis ei tahtnud me midagi kuulda mingist muust jamast. Läksime seda talle ütlema. Tema aga ärritus ja sõimas meid: "kui te ei suuda distsipliini järgida ja "hüpata siis, kui ma käsin", siis minge oma Saksamaale, või kust iganes te pärit olete, tagasi". Selle peale saatsime mehe sõbralikult kuradile ja magasime edasi.
Neljapäeva varahommikul alustasime sõitu lõuna suunas. Aeg keskkonnavahetuseks.
No comments:
Post a Comment