Mis toimub.

Pärast Tongarirot olen endiselt Cliftonis oma telgis. Kuigi õunatöö sai kiirelt otsa, siis tegelikult suurt muret pole, kuna sain oma vana töö viinamarjaistanduses tagasi. Peale minu töötab vineyardis ainult üks bäkker, teised on kõik kohalikud põliselanikud. Mingil põhjusel on need inimesed bäkkeritega vähem kokku puutunud ja seega paistame neile suht eksklusiivsed: "mis mõttes te rändate mööda maailma ringi? Kuidas?". Nad võivad ka arvata, et meil on väike retardation küljes. Üks vahejuhtum: jõuan siis kahele u 40. aastasele töölisele marjapōōsaste vahel järele ja üks küsib, et kus see Eesti siis täpsemalt on. Enne kui vastata jõuan, kuulen kuidas teine teiselt poolt põõsast kaasmaalasele sosistab: "räägi aeglasemalt, ta ei saa muidu aru".

Muidu on töö ok. Ainult viimasel ajal sajab nii palju vihma ja marju korjata ei saa, kui nad märjad on, ning seega on töötunde äärmiselt vähe. Kiire rahakogumise plaan praegu sellepärast väga hästi ei edene. Kusjuures, minu maooridest töökaaslased on väga õnnelikud vihmase päeva üle. Nimelt, kui nemad töötabad nädalas alla 30 tunni, siis riik maksab vahe kinni ja nad saavad raha 40 tunni eest (siin makstakse palk iga nädal). Teine hea võimalus raha koguda NZs on endale lapsed saada. Kolme lapse pealt saad 1200$ e u 720€. NÄDALAS. Kui peaksid üksikvanem olema, siis veel rohkem. Kui tööl end vigastad, siis saad samuti suured kompensatsioonid. Pensioniiga algab u 60selt. Raha saad vähemalt 700$ nädalas. Kui otsustad edasi töötada, siis palk on sellele lisaks. Pole ime, et inimesed siin naeratus näol ringi käivad ja näiliselt muretut elu elavad. Tõenäoliselt on see laialt levinud ülekaalulisus üks selle süsteemi tagajärg. 

Ja kust raha tuleb? Lugesin, et nt Austraalias panustasid bäkkerid oma maksudega üks aasta 3,6 biljonit dollarit eelarvesse. Ja kui ma siis teada sain, et mõned inimesed, kes vineyardis minuga sama lihttööd teevad, saavad tunnis kõrgemat palka, ning lisaks nende vabad päevad makstakse kinni minu miinimum palga maksude arvelt, ajab veidi vihaseks küll. 

Vot. Elame edasi.