Eile õhtupoolikul jõudsime Uus-Meremaale. Reis siia kestis neli päeva, sh ligi 30 lennutundi. Avastasin, et labajalad on istumisest ja liikumatusest paistes, umbes nagu pärast hüppeliigese vigastust (kellel olnud, see teab), kuigi minul loomulikult mingit traumat olnud pole. Eks see ajaga taandub :)
Pärast kohale jõudmist oli väsimus suur. Lennukis hästi magada ei saa ning seal on ûldsegi raske mõista, kas tegemist on öö või päevaga, sest aknad on kinni ning ajatsoonid liiguvad ka edasi-tagasi. Lennukis kulub aeg filmide vaatamisele ning õnneks on pikkadel otsadel Johnnie Walker koolaga tasuta, mis aitab aega veeta ning üldise paigal istumisega hakkama saada (olukord lennukis, stjuardess: "i'll bring you one more drink and then take a little rest, okay sir?" Ühest sai ikkagi loomulikult mitu, haha). Tegime hostelisse check-ini ära ja otsisime õhtuks kerge toidupoolise (selleks oli Domino pitsa ja suhkrut täis limonaad, jep). Loomulikult selline toitumine kaua kesta ei saa, vaid tuleb peagi pöörduda tagasi normaalse tasakaalustatud söömise juurde :)
Üldine emotsioon on positiivme. Kerge ärevus ja igatsus on ikka, aga see normaalne, sest turvalisest tavakeskkonnas on ikkagi tuldud kaugele teadmatusse. Samas peitub ka teadmatuses oma turvalisus. Ja kõik on siiski suurema eesmärgi nimel, nii et asi chill :) Tänane plaan näeb ette pisiasjade kordaajamist (telefoni nr, kohalik pangakonto, tööloa nr jm). Pärast seda võib tegelema hakata töö otsimisega.
Enne NZd (s.o siis Uus-Meremaa, kellel arusaamatuks jäi :D ), oli vahemaandumine Austraalias Brisbane'is. Lennujaam, kus sai alguse minu esimene töö- ja reisirännak. Pilvitu taevas, lõõskav päike, äratuntav troopiline õhk ja palmid - ideaalilähedane!
Kuna pole ammu mingit loovtööd ega mõtete üles tähendamist tienud nagu see blogi siin, siis on see täitsa raske kohe. Aga eks ma harjun :) Tervitused armsatele kodustele ja järgmise korrani!
No comments:
Post a Comment