Täna lõppes kolmas tööpäev. Boss on kohalik farmer, hästi tore inimene paistab esmapilgul. Meie ülesandeks on väikeste kiivitaimede ümberistutamine suurematesse pottidesse. Selline liinitöö. Samas on palju plusse. Kuna töötame kasvuhoones, siis pole vahet, kas ilm on hea või mitte. Kes kiiviaias töötavad, need vihmaga tööd teha ei saa. Teiseks on ehk võimalik tänu farmeri tutvustele pärast seda tööd uus saada, eeldusel, et me piisavalt tublid oleme (see töö peaks kestma 2-3 nädalat, aga algus seegi). Lisaks on ta rääkinud meile igasugu huvitavaid asju, nt kuhu minna ja mida teha. Üks asi on lugeda raamatust, et mida teatud piirkonnas teha jne, teine asi on saada infot kohaliku käest. Ja omavahel saame töö ajal jutustada ja maailma asju arutada, parandada, kritiseerida, tõdesid ümber lükata ja kõike muud sellist, millest mehed kallimatest isoleeritud ja rutiinse töö juures räägivad.

Homme lahkuvad meie toakaaslased - iirlased. Samuti toredad inimesed. Põmst meie ainsad sõbrad siin. Seega saame endale uued tuppa. Vaadates praegust kontingenti, siis 95%ilise tõenäosusega on need sakslased. Sakslased... Nad on endiselt igal pool. Ja ma väga loodan, et need inimesed, kes otsustavad Eestis pagulaste sissevõtmise jms üle (kuna ma pole ammu uudiseid lugenud, siis ma ei tea, kui kaugel või mitte see teema on), on ise kunagi multikulti ühiskonnas lühemat või pikemat aega elanud. Ilma on tõenäoliselt raske kogu seda kammajjjaad ette kujutada. Meil siin hostelis on igast maailmajaost inimesi ja kui need õhtusöögi ajal sööklas kokku satuvad... Selline huvitav õhkkond. Aga see selleks :D

Lõikasin täna lõpuks varbaküüned ka ära. Viis päeva olin edasi lükanud. Rohkem praegu ei teagi, tahaks nüüd mõneks ajaks töörutiini sukelduda ja raha koguda. Nagu kuulnud, näinud ja lugenud oleme, siis siin ikka on, mida vaadata ja mille peale kulutada :) Ja varsti pildid ka. Kaua võib seda pikka juttu lugeda. Ps, kes oleks arvanud, et ka kuldsed kiivid on olemas?! Hämmastav.

Bueno, adios, amigos. Los vemos pronto!